Enne turvakaamerate paigaldamist tuleks selgeks teha, mida nende paigaldamisega saavutada tahetakse. Kaamerad võivad lihtsalt salvestada kõike enda vaateväljas toimuvat, kuid suudavad pakkuda ka reaalajas kaitset, tuvastades liikumist, inimeste nägusid, autode numbrimärke või uute objektide lisandumist või vanade kadumist oma vaateväljast, ning sellest näiteks e-maili või SMS-i teel teavitada. Vajadused sõltuvad alati konkreetsest objektist – näiteks koduse majapidamise ootused videovalvesüsteemile on väga erinevad kohviku omadest.

Lisaks turvakaamerate tööülesannetele tuleb paika panna ka see, kuhu milliseid kaameraid paigutada. Tuleb valida, kas paigaldada analoog- või digitaalkaamerad, millest viimaste puhul tuleb mõelda ka kaamera resolutsioonile – enamlevinud on 2-, 3- ja 5-megapikslised kaamerad. Siseruumidesse sobivad odavamad ja kehvema tundlikusega kaamerad, kuid sissepääse ja õueala peab jälgima kvaliteetsema kaameraga. Tähelepanu tuleb pöörata ka valgustingimustele ning vajadusel kasutada lisavalgust, mis võib olla kas nähtav või infrapunane.

Kui videovalvesüsteemi vajadused on paika pandud, tuleb see ka üles seada. Lisaks turvakaamerate endi paigaldamise tuleb lahendada ka andmete edastamine ja salvestamine. Digitaalkaamerate puhul võib andmete edastamiseks kasutada WiFi-t või vedada juhtmestiku, analoogkaamerate puhul on andmete edastamine võimalik vaid juhtmestikuga.

Salvestamisel tuleb paika panna see, kuhu, kui kaugeleulatuvalt, kui suures mahus ja millise kaadrisagedusega andmeid salvestatakse. Kui videovalvesüsteem pakub ka reaalajas kaitset näiteks vaateväljas olevate objektide tuvastamise näol, tuleb serveri paigaldamisel jälgida ka selle jõudlust andmete töötlemisel.

Videovalvesüsteemid vajavad ka regulaarset hooldust. Kõige elementaarsem osa hooldusest on aeg-ajalt turvakaamerate, sensorite ja lisavalgustite puhastamine, seisukorra kontrollimine ning vajadusel kaldenurkade või vaatevälja muutmine.

Lisaks sellele tuleb kontrollida ka juhtmestikku ning andmeid salvestava serveri tark- ning riistvara. Kui näiteks mõne kaamera pilt vahel ära kaob ning mõne aja pärast tagasi tekib, võib kahtlustada lühist. Pildi “hakkimise” korral aga ei suuda ilmselt salvestav seade kogu andmemahtu mingil põhjusel vastu võtta. Hoolduse käigus tuvastame ja kõrvaldamegi selliseid probleeme.

Vajad abi?

Räägi meile oma probleemidest või soovidest ning leiame üheskoos parima lahenduse!

KontaktKontakt